Informació del subtítol

Carregador

vetevaim
gold-member

Llengua

Estonian

Data de publicació

Going.My.Way.1944.720p.WEB-DLAAC2.OH-264-GABE

FPS (Fotogrames Per Segon)

23.976

CDs

1

1944.a. valminud Leo McCarey muusikaline komöödia „Going My Way” kuulub filmiklassika kullafondi. Film võitis 8 Oscar’it (10-kordne nominant) ja 3 Kuldgloobust ja lisaks palju muid auhindu. Peaosades Bing Crosby ja Barry Fitzgerald. Kuigi on tegemist täiesti iseseisvate filmidega, ei saa „Minnes oma teed” vaadelda täiesti lahus nn. järjefilmiga „The Bells of St.Mary’s”. Filme ühendavaks lüliks on edumeelse Isa O’Malley tegelaskuju (Bing Crosby), keda saadetakse ühest probleemidega katoliku kirikust teise neid järje peale aitama. „Järjefilmis” on Bing Crosby partneriks Ingrid Bergman. „Minnes oma teed” kandev idee on mõte, et iga inimene leiab oma õnne, kui teeb vaid seda, mis on talle südamelähedane ehk siis maakeeli öelduna: igaüks on oma õnne sepp. Kuna aga filme ei saa vaadelda lahus, siis tuleb tõdeda, et auhindade poolest tuleks neil kohad omavahel vahetada, sest „Going My Way” on ehe näide ametlikust ülehindamisest. „The Bells of St.Mary’s” sai aga vaid ühe Oscar’i ja ühe Kuldgloobuse. „Minnes oma teed” ei ole halb film, kuid ta ei kandnud oma ideed ja teostust kahjuks erinevalt „Püha Maria kelladest” lõpuni välja. Muuhulgas sai saatuslikuks ka paari osatäitja ebaõnnestunud valik. Küll on aga hinnatav tema peenemaitseline huumor nagu „järjefilmiski”. Ma pole muidugi kindel, kuid oletan, et filmist „Minnes oma teed” said inspiratsiooni pea 50 aastat hiljem muusikalise komöödia „Sister Act” (1992) loojad, kus peaosaline õpetas nunnakloostris nunni „bugivugi” laulma, „Minnes oma teed” aga õpetab Isa O’Malley tänavakraadedest kirikukoori luues neile pilalaulu kolmest pimedast hiirest jms. Paralleele on teisigi. Film on 2.06.35 pikk ja jutustus sobib 3,37 GB variandile Going.My.Way.1944.720p.WEB-DLAAC2.OH-264-GABE